ITSPEA 2023

 Töökuulutusi sirvides ei jää ilmselt kellelegi märkamatuks, et enamus juhtudel on nõutud kõrg- või rakenduskõrghariduse olemasolu. Kuid kas see tähendab, et kõrgkoolidiplom on olulisem kutsekooli diplomist? Ma väidaks, et ei. Mõlemad on olulised, kuid kindlasti on neil täna tööturul erinev roll kanda. Kõrghariduse omandanud isikul on kindlasti teatavad eelised tööturul. Vast kõige olulisem on rohkem võimalusi karjäärivalikul ja kõrgem palk, kuid mitte vähem oluline on ka panus enda ja ühiskonna arendamisse. Viimasega pean silmas just seda, et kõigharidust omandav inimene on järejepidev (ilma järjepidevuseta kõrgharidust ei omanda), mõtleb analüütiliselt, teeb kaalutletud otsuseid ja omab piisaval hulgal kriitilist meelt. (Olgu siinkohal öeldud, et need omadused võivad olla ja kindlasti ongi ka kõrgharidust mitte omaval inimesel, kuid paratamatult omab haridusega inimene laiemat silmaringi, mis eelnevalt nimetatud oskusi/omadusi mõjutavad). Kutsehariduse omandanud isikul on spetsiifili

  Äritarkvaraline litsents EULA plussid: Piirangud tarkvara jagamise osas Kaitseb atrkvara looja intellektuaalomandit Ei ole tasuta Saab ise määrata, millist funktsionaalsust mingi konkreetne litsents sisaldab Pidev tarkvara tugi lõpptarbijale EULA miinused:  Lepingud on väga mahukad ja keerulised lõpptarbijal lugeda Kasutaja ei saa tarkvara vastavalt enda vajadustele ja soovidele kohandada Lõppkasutaja litsentsid on sobivad kasutada näiteks kontoritarkvara puhul (Office), operatsioonisüsteemide puhul, arvuti- ja videomängude puhul jne. GNU GPL Plussid: Copyleft - õigus muuta ja levitada iga autori puhul - tarkvara levib ning seda arendatakse pidevalt Litsentsiteingimusi ei ole võimalik muuta Miinused: Avatud lähtekoodiga Vabatarkvara litsents sobib kasutada näiteks operatsioonisüsteemide, programmeerimiskeelte, kodulehtede tegemiseks loodud veebitarkvaradel ja akadeemilistel või teaduslikel projektidel. BSD litsents Plussid: Tarkvara levib ja seda arendatakse edasi BSD litsentsiga tar

 Selle nädala ülesandeks on kirjutada kahest Virginia Shea raamatus "Netiquette" olevast reeglist. Ühest, mis on täna sama tähtis, kui ta oli 1990-ndatel aastatel ja teisest, mis täna enam nii oluline ei ole. Virginia Shea "Netiquette" kümme käsku: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Minu hinnangul on 8. reegel "Austa teiste inimeste privaa

 Selle nädala ülesandeks oli meil tutvuda Eesti digiühiskonna 2030 arengukavaga ning koostada sellele lühike SWOT analüüs. SWOT analüüs on koostatud minu isiklike aravamuste ja nägemuste põhjal. Tugevused Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ning uuendatakse korra aastas. See on kindlasti üks tugevus, kuna maailm muutub ja sellega koos muutuvad ka suunad ja eesmärgid. Samuti võib muutuda ka arenguprogrammi täitmiseks ette nähtud eelarve ning tänu pidevale uuendamisele on võimalik muutustele kiirelt reageerida. Digiriigi kasutajate osakaal on väga suur (2020 seisuga 93%) ja tänu sellele võtab ühistkond uuendused paremini vastu. Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel nende jagatavaid andmeid kasutada saab. Täna puudub nii eraisikul kui ka ettevõtjal kontroll selle üle, kes, millal ja millisel eesmärgil nende andmeid töötleb. Sellest tulenevalt on hea näha, et arengukava