Nädal 8: IT proff...?

 Töökuulutusi sirvides ei jää ilmselt kellelegi märkamatuks, et enamus juhtudel on nõutud kõrg- või rakenduskõrghariduse olemasolu. Kuid kas see tähendab, et kõrgkoolidiplom on olulisem kutsekooli diplomist? Ma väidaks, et ei. Mõlemad on olulised, kuid kindlasti on neil täna tööturul erinev roll kanda.

Kõrghariduse omandanud isikul on kindlasti teatavad eelised tööturul. Vast kõige olulisem on rohkem võimalusi karjäärivalikul ja kõrgem palk, kuid mitte vähem oluline on ka panus enda ja ühiskonna arendamisse. Viimasega pean silmas just seda, et kõigharidust omandav inimene on järejepidev (ilma järjepidevuseta kõrgharidust ei omanda), mõtleb analüütiliselt, teeb kaalutletud otsuseid ja omab piisaval hulgal kriitilist meelt. (Olgu siinkohal öeldud, et need omadused võivad olla ja kindlasti ongi ka kõrgharidust mitte omaval inimesel, kuid paratamatult omab haridusega inimene laiemat silmaringi, mis eelnevalt nimetatud oskusi/omadusi mõjutavad).

Kutsehariduse omandanud isikul on spetsiifilised teadmised, oskused mingist konkreetsest ametist/erialast ja kindlasti annavad need teatud ametipositsioonide puhul eeliseid.
Miinusena võib siin vast välja tuua asjaolu, et kutseharidus tähendab ühe konkreetse oskuse omandamist ja sellest tulenevalt ei ole ka karjäärivalik väga lai.
Kui ma kõrghariduse juures tõin välja panuse enda ja ühiskonna arendamisse, siis selles osas ei ole kutseharidusel sugugi väiksem roll kanda. Kindlad oskused ja saadud kogemused aitavad kaasa ühiskonna ja majanduse arendamisele.

Millal eelistada üht teisele?

Kõrgharidus on suureks eeliseks valdkondades, kus eeldatakse väga häid teoreetilisi teadmisi ja ka akadeemilist tausta. Näiteks meditsiinis, teaduses, tehnoloogias jne,

Kutseharidus on eeliseks valdkonnas, kus sügavad teoreetilised teadmised ei oma nii suurt rolli ja praktilised oskused on põhialuseks, Näiteks nagu ehitus, teenindus jne.