ITSPEA 2023

Arvuti ja interneti kasutamine on muutunud hädavajalikuks nii igapäevastes asjaajamistes kui ka näiteks koolis õppetööks. Meil kõigil peaksid olema võrdväärsed võimalused arvuti ja interneti kasutamiseks. On tore tõdeda, et Eesti riik oma teenuste arendamisel/parendamisel arvestab ka WCAG nõuetega, kuid minu hinnangul on sellest natuke vähe. Näha on, et riik on hakanud rohkem mõtlema erivajadustega inimeste peale ja 2022 aastal võeti vastu ka  Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus . Hetkel on ta küll võrdlemisi üldiselt sõnastatud ning kohaldub vaid loetud teenustele ja toodetele. Sellegi poolest, algus on tehtud ja ehk muutub ka seadusandlus täpsemaks ja paremaks. Kui mina saaksin olla üks "otsustajatest", siis ma ei käsitleks IT-tugilahendusi kui ainult tehnoloogilisi lahendusi. IT-tugilahendusi peaks käsitlema abivahendeid ja nende soetamist peaks toetama riik. Ideaalses maailmas võiksid abivahendid nende vajajatele olla tasuta, kuid väga suur asi oleks ka see, kui ri

 Üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Positiivseks näiteks olen valinud Riigiportaal eesti.ee. Lehe kasutamine on tehtud väga lihtsaks sellega, et näiteks elusündmusteenused, mis on ilmselt peamiseks kasutusalaks, on kohe avalehel teemaplokkidena olemas ja kasutaja ei pea otsima oma küsimustele vastuseid mööda alammenüüsid liikudes. Lisaks enimkasutatavatele kategooriatele on vasakul asuvast menüüst väga lihtne ja kiire endale vajaliku teemani/teenuseni jõuda. Mulle endale väga meeldib see, et iga teenuse jaoks on loodud väga põhjalik, kuid samas lühike leht, kust leiab kiirelt kogu end huvitava informatsiooni. Veebilehe otsingumootor on hästi kasutatav ja võimaldab otsinguid teostada kasutajagrupi järgi (eraisik või äriühing). Kokkuvõtvalt on minu hinnangul veebileht väga lihtne, selge, intuitiivne, kasutatav ka nutiseadmetega ning disainimisel on arvestatud ka ligipääsetavuse nõuetega. Negatiivseks näiteks olen ma valinud Tallinna linna veebilehe. Lehelt vajaliku

 Selle nädala ülesandeks oli analüüsida üht tarkvara arendusmudelit ja üht ärimudelit. Tarkavara arendusmudeli analüüsiks valisin välja kõigile tuntud Spotify. Spotify on kõige populaarsem voogedastuse muusikaplatvorm. Tarkvaraarenduses kasutab Spotify Scrum raamistikku, mida on oma vajadustele vastavaks kohantanud. Kuna Sporify insenerid on kohandatud meetodi kirjeldused dokumenteerinud ja teistele ettevõtetele neid jaganud, siis tuntakse seda kui Spotify meetodit. Spotify mudeli keskmes on lihtsus. Kui Spotify hakkas oma tööd korraldama, selgitasid nad välja olulised elemendid selleks, et defineerida, kuidas inimesed ja meeskonnad peaksid olema üles ehitatud. Mudel koosneb "squad" (meeskonnad on kui väikesed rühmad, mis töötavad ühe kindla projekti kallal), "tribe" (suurte ja mahukate projektide realiseerimiseks on kokku pandud mitu väiksemat meeskonda üheks suureks meeskonnaks), "chapter" (ühe valdkonna spetsialistidest on loodud grupp kogemuste ja tead

Kui rääkida IT juhtidest, siis üks tuntuimaid on kindlasti Elon Musk (tegeliku nimega Elon Reeve Musk). Minu silmis on ta rolli poolest juht ( leader ). Ta märkab asju ja kohti, mis vajaks muutmist ning on igati orienteeritud ideede elluviimisele. Tema enda sõnul on edu valemiks pidev õppimine ja uudishimu säilitamine. Sama mõtet annab ta edasi ka enda töötajatele innustades ka neid juurde õppima, silmaringi avardama. Elon Musk-i puhul on eriline see, et tema ideed on väga lennukad ning ta suudab oma ideid esitleda nii, et ka teised inimesed sellest vaimustuvad (ja kui ei vaimustu, siis elevusse ajavad tema ideed paljud). Hea näide ühest lennukast ideest, mis sai alguse puhtalt tema huvist Marsi vastu on ettevõtte Space Exploration Technologies (SpaceX) asutamine. Kosmosetööstusega tegeleva ettevõtte missiooniks on luua inimestele võimalus Marsile lennata ning seda kõike võimalikult soodsalt. Teine väga kuulus juht IT maastikul on Bill Gates, kes asutas koos Paul Allengiga kõigile tunt

 Töökuulutusi sirvides ei jää ilmselt kellelegi märkamatuks, et enamus juhtudel on nõutud kõrg- või rakenduskõrghariduse olemasolu. Kuid kas see tähendab, et kõrgkoolidiplom on olulisem kutsekooli diplomist? Ma väidaks, et ei. Mõlemad on olulised, kuid kindlasti on neil täna tööturul erinev roll kanda. Kõrghariduse omandanud isikul on kindlasti teatavad eelised tööturul. Vast kõige olulisem on rohkem võimalusi karjäärivalikul ja kõrgem palk, kuid mitte vähem oluline on ka panus enda ja ühiskonna arendamisse. Viimasega pean silmas just seda, et kõigharidust omandav inimene on järejepidev (ilma järjepidevuseta kõrgharidust ei omanda), mõtleb analüütiliselt, teeb kaalutletud otsuseid ja omab piisaval hulgal kriitilist meelt. (Olgu siinkohal öeldud, et need omadused võivad olla ja kindlasti ongi ka kõrgharidust mitte omaval inimesel, kuid paratamatult omab haridusega inimene laiemat silmaringi, mis eelnevalt nimetatud oskusi/omadusi mõjutavad). Kutsehariduse omandanud isikul on spetsiifili

  Äritarkvaraline litsents EULA plussid: Piirangud tarkvara jagamise osas Kaitseb atrkvara looja intellektuaalomandit Ei ole tasuta Saab ise määrata, millist funktsionaalsust mingi konkreetne litsents sisaldab Pidev tarkvara tugi lõpptarbijale EULA miinused:  Lepingud on väga mahukad ja keerulised lõpptarbijal lugeda Kasutaja ei saa tarkvara vastavalt enda vajadustele ja soovidele kohandada Lõppkasutaja litsentsid on sobivad kasutada näiteks kontoritarkvara puhul (Office), operatsioonisüsteemide puhul, arvuti- ja videomängude puhul jne. GNU GPL Plussid: Copyleft - õigus muuta ja levitada iga autori puhul - tarkvara levib ning seda arendatakse pidevalt Litsentsiteingimusi ei ole võimalik muuta Miinused: Avatud lähtekoodiga Vabatarkvara litsents sobib kasutada näiteks operatsioonisüsteemide, programmeerimiskeelte, kodulehtede tegemiseks loodud veebitarkvaradel ja akadeemilistel või teaduslikel projektidel. BSD litsents Plussid: Tarkvara levib ja seda arendatakse edasi BSD litsentsiga tar