9. nädal: IT juhtimine ja riskihaldus

-

Kui rääkida IT juhtidest, siis üks tuntuimaid on kindlasti Elon Musk (tegeliku nimega Elon Reeve Musk). Minu silmis on ta rolli poolest juht (leader). Ta märkab asju ja kohti, mis vajaks muutmist ning on igati orienteeritud ideede elluviimisele. Tema enda sõnul on edu valemiks pidev õppimine ja uudishimu säilitamine. Sama mõtet annab ta edasi ka enda töötajatele innustades ka neid juurde õppima, silmaringi avardama.
Elon Musk-i puhul on eriline see, et tema ideed on väga lennukad ning ta suudab oma ideid esitleda nii, et ka teised inimesed sellest vaimustuvad (ja kui ei vaimustu, siis elevusse ajavad tema ideed paljud).
Hea näide ühest lennukast ideest, mis sai alguse puhtalt tema huvist Marsi vastu on ettevõtte Space Exploration Technologies (SpaceX) asutamine. Kosmosetööstusega tegeleva ettevõtte missiooniks on luua inimestele võimalus Marsile lennata ning seda kõike võimalikult soodsalt.

Teine väga kuulus juht IT maastikul on Bill Gates, kes asutas koos Paul Allengiga kõigile tuntud tarkvaraettevõtte Microsoft.
Juhina kannab ta treener/juhendaja (coach) rolli väljandades selgelt oma visiooni ja ootuseid, ning läbi selle julgustab ta ka oma töötajaid selge eesmärgi nimel töötama. Ta väärtustab aega ning hindab õppimist ja eeldab seda sama ka oma töötajatelt.
Üheks tugevuseks tema juhtimistiili juures on ka see, et ta väärtustab oma töötajaid, on nende jaoks alati olemas ning võtab arvesse töötajate nii positiivset kui negatiivset tagasisidet.


Kasutatud allikad:
https://blog.grovehr.com/elon-musk-leadership-style
https://www.forbes.com/sites/theyec/2022/07/27/5-leadership-lessons-from-elon-musk/?sh=3ae326db32aa
https://blog.grovehr.com/bill-gates-leadership-style

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

-
 Internetiajastu algaegadest alates on üks suurematest IT turvariskidest pahavara. Pahavara on tarkvara, mille eesmärgiks on teha kahju kasutatavale seadmele või arvuti kasutajale endale.  Pahavaraga nakatumine toimub üldjuhul kasutale märkamatult e-kirja avades, mõnda veebilehte külastades või internetist tarkvara alla laadides. Nakatumise järgselt on võimalik küberkurjategijal arvuti kasutajat jälgida ja nii on võimalik kätte saada kasutaja poolt kasutatavad paroolid ja pangaandmed. "Mitnicki valemi" kolme komponendi (tehnoloogia, koolitus, reeglid) abil on võimalik vähendada pahavaraga seonduvaid riske ja sattumist seadmesse. Tehnoloogia: Selleks, et takistada pahavara sattumist seadmesse tuleks kasutada mõnda viirusetõrje programmi, tulemüüri ja hoida tarkvara alati värskena. Viirusetõrje programm aitab jooksvalt tuvastada pahavara ning seadmest eemaldada. Tulemüüri eesmärk on piirata sisenevat võrguliiklust ning selle läbi kaitsta seadet võrgu kaudu saabuvate rünnakute e
Lisateave

11. nädal: Arendus- ja ärimudelid

-
 Selle nädala ülesandeks oli analüüsida üht tarkvara arendusmudelit ja üht ärimudelit. Tarkavara arendusmudeli analüüsiks valisin välja kõigile tuntud Spotify. Spotify on kõige populaarsem voogedastuse muusikaplatvorm. Tarkvaraarenduses kasutab Spotify Scrum raamistikku, mida on oma vajadustele vastavaks kohantanud. Kuna Sporify insenerid on kohandatud meetodi kirjeldused dokumenteerinud ja teistele ettevõtetele neid jaganud, siis tuntakse seda kui Spotify meetodit. Spotify mudeli keskmes on lihtsus. Kui Spotify hakkas oma tööd korraldama, selgitasid nad välja olulised elemendid selleks, et defineerida, kuidas inimesed ja meeskonnad peaksid olema üles ehitatud. Mudel koosneb "squad" (meeskonnad on kui väikesed rühmad, mis töötavad ühe kindla projekti kallal), "tribe" (suurte ja mahukate projektide realiseerimiseks on kokku pandud mitu väiksemat meeskonda üheks suureks meeskonnaks), "chapter" (ühe valdkonna spetsialistidest on loodud grupp kogemuste ja tead
Lisateave

Nädal 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

-
  Äritarkvaraline litsents EULA plussid: Piirangud tarkvara jagamise osas Kaitseb atrkvara looja intellektuaalomandit Ei ole tasuta Saab ise määrata, millist funktsionaalsust mingi konkreetne litsents sisaldab Pidev tarkvara tugi lõpptarbijale EULA miinused:  Lepingud on väga mahukad ja keerulised lõpptarbijal lugeda Kasutaja ei saa tarkvara vastavalt enda vajadustele ja soovidele kohandada Lõppkasutaja litsentsid on sobivad kasutada näiteks kontoritarkvara puhul (Office), operatsioonisüsteemide puhul, arvuti- ja videomängude puhul jne. GNU GPL Plussid: Copyleft - õigus muuta ja levitada iga autori puhul - tarkvara levib ning seda arendatakse pidevalt Litsentsiteingimusi ei ole võimalik muuta Miinused: Avatud lähtekoodiga Vabatarkvara litsents sobib kasutada näiteks operatsioonisüsteemide, programmeerimiskeelte, kodulehtede tegemiseks loodud veebitarkvaradel ja akadeemilistel või teaduslikel projektidel. BSD litsents Plussid: Tarkvara levib ja seda arendatakse edasi BSD litsentsiga tar
Lisateave