Nädal 4: Info- ja võrguühiskond

Selle nädala ülesandeks oli meil tutvuda Eesti digiühiskonna 2030 arengukavaga ning koostada sellele lühike SWOT analüüs.

SWOT analüüs on koostatud minu isiklike aravamuste ja nägemuste põhjal.

Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ning uuendatakse korra aastas.
See on kindlasti üks tugevus, kuna maailm muutub ja sellega koos muutuvad ka suunad ja eesmärgid. Samuti võib muutuda ka arenguprogrammi täitmiseks ette nähtud eelarve ning tänu pidevale uuendamisele on võimalik muutustele kiirelt reageerida.
Digiriigi kasutajate osakaal on väga suur (2020 seisuga 93%) ja tänu sellele võtab ühistkond uuendused paremini vastu.
Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel nende jagatavaid andmeid kasutada saab.
Täna puudub nii eraisikul kui ka ettevõtjal kontroll selle üle, kes, millal ja millisel eesmärgil nende andmeid töötleb. Sellest tulenevalt on hea näha, et arengukava sisaldab plaani tänast olukorda muuta ja kindlasti on see üks tugevustest.

Avalike teenuste arendamisel ja pakkumisel on tagatud, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast ja -teenustest osa saada.
Arengukava lugedes jääb selgusetuks, kuidas seda saavutatakse. Kui inimene, kellel ei ole näiteks arvutit, siis tema jaoks ei eksisteeri võrdseid võimalusi.
Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik.
Väga ambitsioonikas idee, kuid digiriigi keskkonnamõju analüüs ja digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT tegevuskava algatamine meid eesmärgini ei vii. Minu arvamuse kohaselt ei saa nii suurt eesmärki riik üksi täita, see eeldab kogu meie ühiskonna ja mõttemaailma muutumist.

Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele.
Minu nägemusel väga hea idee, kuna nimeste teadlikkus erinevatest toetustest või kohustustest on tihtipeale puudulik.
Erasektoriga koostöö arendamine

Bürokrati kontseptsioon teha avalikud teenused kättesaadavaks virtuaalassistentide kaudu.
Kas see võib viia olukorrani, kus enam ei olegi võimalik teenuseid tarbides inimese käest abi paluda? Minu enda isiklik seisukoht on, et inimeste vahelist vestlust k.a. abi küsimist ei saa asendada ükski tehisintellekt.
Riikliku postkasti välja arendamine ja määramine see dokumentide kättetoimetamise põhikanalina.
Sellega kaasneb oht, et olulised dokumendid või informatsioon jääb saajani jõudmata.
Mida rohkem me oma teenuseid digitaalsele kujule viime, seda suurem oht on saada mõjutatud erinevate küberrünnakute poolt. Edukate rünnakute puhul mõju väga suur.

Viited:

ITSPEA 2023