ITSPEA 2023

 Selle nädala ülesandeks on kirjutada kahest Virginia Shea raamatus "Netiquette" olevast reeglist. Ühest, mis on täna sama tähtis, kui ta oli 1990-ndatel aastatel ja teisest, mis täna enam nii oluline ei ole. Virginia Shea "Netiquette" kümme käsku: Ole inimene (Remember the human). Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth). Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy). Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Minu hinnangul on 8. reegel "Austa teiste inimeste privaa...

 Selle nädala ülesandeks oli meil tutvuda Eesti digiühiskonna 2030 arengukavaga ning koostada sellele lühike SWOT analüüs. SWOT analüüs on koostatud minu isiklike aravamuste ja nägemuste põhjal. Tugevused Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ning uuendatakse korra aastas. See on kindlasti üks tugevus, kuna maailm muutub ja sellega koos muutuvad ka suunad ja eesmärgid. Samuti võib muutuda ka arenguprogrammi täitmiseks ette nähtud eelarve ning tänu pidevale uuendamisele on võimalik muutustele kiirelt reageerida. Digiriigi kasutajate osakaal on väga suur (2020 seisuga 93%) ja tänu sellele võtab ühistkond uuendused paremini vastu. Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel nende jagatavaid andmeid kasutada saab. Täna puudub nii eraisikul kui ka ettevõtjal kontroll selle üle, kes, millal ja millisel eesmärgil nende andmeid töötleb. Sellest tulenevalt on hea näha, et arenguk...

 Uus meedia on muutnud meie elu mugavamaks ja parendanud info kättesaadavuse kiirust. Eelkõige selles osas, et me ei pea enam ajalehti koju tellima või ootama uut väljaannet, et maailmas toimuvaga kursis hoida. Kogu end huvitava informatsiooni saame kätte ajalehtede või uudiseid koondavatelt veebilehtedelt. Samuti pole meil enam tarvis kindlaks kellaajaks koju jõuda, et näiteks uudiseid või sarju vaadata. Neid saab nutiseadmetes reaalajas vaadata kasvõi poe järjekorras või endale sobival ajal järelvaatamisest. Järgnevaks analüüsin kahte traditsioonilise meedia kanalit: ühte, mis on muutustega aktiivselt kaasa tulnud ning teinud seeläbi suuri ja olulisi muudatusi, ja teist, mis on oma aktiivsusega võrdlemisi tagasihoidlikuks jäänud. Üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis: Eesti kultuurileht Sirp on kord nädalas ilmuv kultuuriajakiri, mis on varasemalt kandnud erinevaid nimesid: Sirp ja Vasar, Reede, Kultuurileht. Esimene väljaanne ilmus 5. oktoobril 1949. a...

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada kahte erinevat nähtust Interneti varasemast ajaloost. Ühte, mida tänaseks enam kasutusel ei ole ja teist, mis on meile kõigile veel tuttav ja teada. Flopydisk Esimene flopidisk leiutati 1969. aastal IBM-is Alan Shugart poolt, kuid mõningates allikates on viidatud ka Jaapanist pärit leiutajale Yoshiro Nakamatsu, kes olevat selle leiutanud hoopis 1950. aastal. Flopidisk oli magnetiline andmekandja, mille õhuke ja õmmargune ketas oli ümbritsetud ruudukujulise kangaga vooderdatud plastkorpusega. Plastkorpust vooderdati selleks, et tolmuosakesed ei satuks keerlevale kettale. Diskette sai kirjutada ja lugeda FDD seadmega, mis oli üldjuhul arvuti sisse ehitatud. Diskid olid populaarsed ja kasutusel aastatel 1970 - 1990 ning peamiselt kasutati neid andmete liigutamiseks ühest arvutist teise. Ka mina ise oma lapsepõlves olen flopidega kokku puutunud. Aastaarvu ma kahjuks ei mäleta, kuid kõige eredam mälestus on sellest, kuidas ma kooli arvutist kahe flo...

Märkamatult on kätte jõudnud teine semester ja nii on ka minul õppeainete osas valik tehtud. Üheks õppeaineks olen valinud  IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid  ning just selle kursuse raames minu blogi püsti pandud sai. Kursus kestab kokku 15 nädalat ning igal nädalal ootavad meid põnevad teemad, mille kohta lugeda ja kirjutada. Nüüd siis esimese nädala juurde. Selle nädala ülesandeks oli tutvuda teemaga "Noppeid IT ajaloost" ning kirjutada kolmest põnevast IT-lahendusest. Kuna valik on suur ja lai ning lahendusi ja tehnoloogiaid lõpmata palju, siis otsustasin kirjutada toodetest, mis mulle ühel või teisel hetkel olulised on olnud, meelde jäänud või piisavalt huvitavad, et sooviks kohe küsida: "Mis selle looja peas küll toimus?" Tahvelarvutid Ei ole lihtne leida inimest, kes ei teaks, mis on tahvelarvuti. Kuid kui paljud teavad või üldse mõtlevad sellele, kes on tahvelarvuti loojaks või milline see esimene tahvelarvuti õigupoolest oli? Vastust pü...